Juustetuse diagnoosi saamine on suur löök kogu perele, võtab pikaks ajaks jalad alt ning sunnib elu ja väärtushinnanguid muutma. Hetkel ei ole juustetusele ravi, kuigi on patsiente, kel toimub juuste tagasikasv ühe või teise ravi või hormonaalse muutuse tagajärjel. Ole õnnelik, et sinu lapsel ei ole tõsisemat terviseriket. Juuksed on küll oluline osa inimese identiteedist, aga nendeta täisväärtusliku elu elamine on mõningaste muutuste korral täiesti võimalik.

• Mine juusteta laigu (laikude) ilmnemisel koheselt lapsega perearstile.
• Lase kirjutada saatekiri nahaarsti vastuvõtule. Tallinnas on alopeetsiadiagnoosiga haigetega tegelemisel suurem kogemus olemas dr. Margit Allik Pedoskil, dr. Ama Lehtmetsal ja Tartus dr. Terje Kukel. Nemad on pädevad diagnoosi kinnitama ja vajadusel vereproovidele saatekirju kirjutama.
• Vereproov näitab ära, kas organismis on kõik vajalikud ained tasakaalus ja piisavates kogustes. Kui ilmneb, et pole, tuleb kõigepealt tegeleda verepildiga.
• Uuri alopeetsia kohta lähemalt temaatilistelt internetilehtedelt nt inglise keeles naaf.org, mis on Ameerika Alopeetsia Organisatsiooni koduleht, kus on alati üleval kõige värskemad uuringud alopeetsiahaigete ravi osas. Internet ei ole entsüklopeedia, ära usu kõike mida suvalistelt lehekülgedelt loed.
• Juuksekasvul on pikk tsükkel. Ära looda, et homme hakkavad juuksed pealaest välja tulema.
• Suhtu kriitiliselt kõikidesse alternatiivravi valikutesse. Loodusravi võib samuti organismi tasakaalu kahjustada.
• Ära torma pimesi katsetama internetist tellitavaid imerohte ja vea last nõidade ja tervendajate juurde.
• Juukseakadeemiast ja juuksurisalongist saavad abi need, kelle organism on lühiajaliselt balansist väljas ja juuksed seetõttu haprad. Pole mõtet alopeetsia diagnoosiga sinna minna.
• Igasuguseid kreeme ja geele tasub peale panna korraga poolele peale. Siis on kohe näha, kas antud aine tegelikult mõjub või oli karvakasvu muutus tingitud muudest faktoritest.
• Hormoonravi kasutamine toob kiire karvakasvu, aga kohe kui ravi on lõpetatud, juuksed murduvad ja karvakasv peatub. Hormoonravi pikem kasutamine alla 18-aastate alopeetsiahaigete laste puhul on enamikes arenenud riikides keelatud. See mõjub koormavalt neerupealsetele ja teistele siseorganitele.
• Haiguse puhul kaovad reeglina ära ka ripsmed ja kulmud. Nende piirkondade ravimine ei ole ka mõistlik. Paljudel patsientidel tulevad need elu jooksul mitemid kordi ise tagasi, aga võivad ka uuesti kaduda. Tihti on uued ilma pigmendita heledad karvad. Vahel võib juhtuda, et kulmud taastuvad osaliselt või tekivad hoopis kõrgemale või madalamale kui enne.
• Alopeetsiaga võivad kaasnevad küünte haprus ja murdumine ning krooniline nina limaskesta põletik – riniit. Riniiti tuleb pidevalt ravida.
• Autoimmuunsüsteemi haigused võivad kulgeda käsikäes. Lase last aeg-ajalt kontrollida, veendumaks, et ei ole lisandunud mõne teise autoimmuunsüsteemi haiguse sümptomeid.
• Hooajaliselt teeb päike oma töö ja heledad jõuetud udemed on reeglina tihedamad ja pikemad suve lõpus. Mõõdukas kogus päikest teeb pealaele ainult head. Mõnel patsiendil tekib suvel tihti rohkem ka tumeda karvkattega laike.
• Jõuetute udemete mahaajamine ei suurenda tõenäosust, et järgmised karvad on tugevamad.
• Soovitav on jälgida, et lapse toidulaud koosneks looduspuhastest ja keemiavabadest toitainetest. Soovitatav on tarbida võimalikult vähe allergeene, eriti valget jahu ja suhkrut. Nende ärajätmine iseenenest terveks ei tee, aga võib teatud juhtudel mõjutada organismi tasakaalu.
• Väldi kodukeemia kasutamist ja ära vii last olukorda, kus tal tuleb ehituskeemiaga kokku puutuda. Ka väga tihe kloorivees ujumine ei ole soovitatav.
• Nõelravi on üksikutel juhtudel positiivse tõuke karvakasvule andnud.
• Mõned lapsed on abi saadud darsonvali ravist.
• Iga haige on individuaalne ja alati tuleb uskuda, et kunagi tulevad juuksed tagasi. Eriti oluline on lootuse andmine lapsele. Palju positiivseid juuste taastumisi on seotud ajaga, mil organism on suures hormonaalses muutuses nt puberteet, rasedus jne.
• Kui lapsel tekib suhtlusprobleeme ja tal on madal enesehinnang, lase perearstil kirjutada saatekiri psühhiaater-psühholoogi vastuvõtule. Perearstilt saadava Teraapiafondi saatekirjaga on seansi maksumus odavam.
• Juhul kui koolis on kaaslastega probleeme või esineb koolikiusamist, siis pöörduge koolipsühholoogi poole. Sama suunitlusega spetsialistide vastuvõtte on ka väljaspool kooli, osa neist täiesti tasuta.
• Kui laps ise hakkab küsima oma haiguse kohta, siis Naaf.org lehel on palju infot, võimalik on tellida inglise keeles lasteraamatuid ja juusteta Alopecia Barbie.
• Naaf.org kodulehelt leiab ka ideid, kuidas rääkida lapse haigusest lasteaiakaaslastele ja nende vanematele, koolis, trennis ja mujal. Olemas on ka näidiskirjad, mida tasuks kooli kaudu välja saata lapse seisundi selgitamiseks, et vältida ebatervet uudishimu ja kaastunnet neilt, kes arvavad et tegemist on vähiga.
• Hea kui lapsel on võimalus näha ja suhelda omasugustega. See loob tunde, et ta ei ole ainuke ja aitab mõista, et alopeetsia ei ole midagi ebanormaalset. Lapsevanemana toetage iga võimalust lapse kontaktiks nii omavanuste kui täiskasvanud alopeetsiahaigetega. Igasugune ühistegevus alopeetsiahaigetega toetab last psühholoogiliselt enesekindlama minapildi tekkimisel.
• Lapsevanem ja lähedased on seesuguses olukorras samuti šokis. Teiste omasugustega suhtlemiseks on Facebookis suhtlusgrupp “Alopeetsia/ alopecia/ juuste väljalangemise tugigrupp”. Seal saab ilma häbenemata küsida kõike teemasse puutuvat. Samuti leiate vajadusel selle kaudu endale tugiisiku, kellega oma muresid arutada. Vajadusel pöörduge  psühholoogi või psühhiaatri poole.