Mis on alopeetsia

Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis) või kogu keha karvade (kehakarvad+juuksed) väljalangemisega (alopeetsia Universalis).

Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inimesel maailmas.

  • spotlike alopecia – nööpnõela suurused tühjad ümarad “täpid” üle pea
  • alopecia areata – tühjad juusteta laigud, mis tekivad üle pea
  • alopecia totalis – juuksetus (üle kogu pea)
  • alopecia universalis – juuksetus (üle kogu pea), lisaks puuduvad ka kehakarvad (ripsmed, kulmud, jne)
  • Meestüüpi juustekadu ehk androgeenne alopeetsia on päriliku iseloomuga sagedasemaid juuste hõrenemise või kadumise põhjuseid, eeskätt pealae piirkonnas. See on äärmiselt tavaline probleem kuni 50% meestel ja veidi väiksemal hulgal üle 40a. naistel.
  • alopeetsia barbae – koldeline juuksekadu habemepiirkonnas
  • traction Alopecia – tingitud juuksepikendustest ja soengutest, mis hoiavad juukseid tugeva pinge all. Tänu sellele lõpetavad juuksefolliikulid uute juuste tootmise.
  • Telogen effluvium ehk pikenenud juuste puhkefaas või ühtlane juuste hõrenemine on ajutine seisund, mida iseloomustab suurenenud juuste väljalangemine ja ühtlane juuste hõrenemine üle kogu pea. Sageli on seos mõned kuud varem esinenud stressiseisundiga, nagu üldhaigus, rasedus ja sünnitus, operatsioon, emotsionaalne stress, kaalu kaotus jm.
  • Anagen effluvium on seisund, kus juuksekadu on toimunud tänu medikamentidele. Kõige sagedamine esineb seisund keemiaravi saanud inimestel. Samuti võivad ka teised rohud põhjustada juuksekadu. Juuksed taastuvad pärast ravi lõppu, umbes 6 kuu pärast.

Koldeline alopeetsia (ld.k. Alopecia areata) puhul tekivad pähe ja mõńikord ka habeme piirkonda   ümarad, erineva suuruse ja kujuga kiilad laigud, mis võivad vahetevahel kaduda ja siis taas tagasi ilmuda. Kui tühimiku servast tõmmates eraldub karvu, viitab see aktiivsele haigusele ja edasisele karvade kaole. Sageli taandub see probleem iseenesest umbes ühe aasta jooksul.

Koldeline alopeetsia võib aja jooksul muutuda Alopecia totalis´ks ja ka Alopecia universalis`ks. Esimese puhul langevad välja kõik peas olevad juuksed ning teise puhul kaovad kõik kehal olevad karvad.
Miks selline seisund tekib, on siiani veel mõistatus. On leitud seos geneetikaga, samuti on esinenud kaasasündinud alopeetsiat ning ühe tegurina võib nimetada ka stressi. Üks levinenum arvamus on, et immuunsüsteemi rakud püüavad hävitada juuksekarvu, pidades neid võõraks allergeeniks. Miks nad seda teevad, seda siiski öelda ei osata.

Laiguline juuksetusehk Alopecia areatat esineb umbes 1% inimestel. Tavaliselt tekib üks või mitu juustevaba laiku. Haigus taandub tavaliselt 1 aastaga, kuid kahjuks võib sageli ägeneda.

Meestüüpi juustekadu ehk androgeenne alopeetsia esinemine naistel ja meestel
Meestüüpi juustekadu ehk androgeenne alopeetsia esinemine naistel ja meestel